pühapäev, 31. jaanuar 2016

Llandudno

Sattusime ajutist elamist otsides Llandudno külla paariks päevaks või nädalaks elama. See on kummaline küla Camps Bay ja Hout Bay vahel. Kohe kui külla sisse sõidad märkad, et midagi on teisiti – aedadel ei ole elektri- ja okastraate ja näiteks meie hotellil ei ole isegi aeda ümber. Siin on see ikka ülimalt ebatavaline. Eriti kui arvestada, et ümberringi kõikjal ju on.

Llandudnos elab ligi 600 elaniku, neist 86% on valged ja peamiseks keeleks on inglise keel. Selles külas ei ole ühtegi poodi, baari, restorani ega tänavavalgustust. Aga just siit võib leida Lõuna-Aafrika kõige kallimad majad (Näiteks kolme-neljatoalised väiksemad villad on 2-3 000 000 €). Kahetoalise maja rent siin algab kuskil 380€ öö. Hotellitoa hinnad algavad tavaliselt 100-150€ öö. Me saime mingist eripakkumisest osa ja maksame vaid 40€. 
Buss läbi selle küla ei sõida, tee läheb ülevalt mööda. Bussipeatusest meie "koduni" on ca 250 trepiastet ja kui bussi peale tahta paari minutiga jõuda, siis saab pulsi ikka ilusasti üles :)

Llandudnos on imeline väike rand väga külma vee, suurte lainete ja rannavalvega. See koht on hinnatud ka surfarite seas, ujuda ei soovitata. Siit algab jalgtee ühele teisele väiksele maailmast äralõigatud rannale Sandy Bay, mis pidavat olema popp nudistide seas ja sinna saab vaid üle kaljunukkide ronides. Me pole sinna veel jõudnud.


Mõned pildid hommikusest Llandundost.
Meie hotellinurk, oleme hetkel siin ainsad külalised


Tenniseväljakud on hommikutundidel eriti popid, sest kella 11st on juba täitsa kuum

laupäev, 30. jaanuar 2016

Esimesed muljed Cape Townist


Peale 20 tundi lennukis istumist tundus käimine ka eksootiline. Aga no nagu ikka lennukist välja tulles võtab sind kõikjal esimesena vastu selle maa lõhn. Siin oli see sooja maa kohta väga värske ja ainult õrnalt magus.

Vahelennujaamades olime mailitsi teada saanud, et meie broneeritud korter oli pangaülekande aegluse tõttu ära antud ja et saame sinna alles kaks päeva hiljem kolida. Õnneks pakuti asendust, aga me ei olnud maandudes veel kindlad, kas meie kinnitus, et asendus sobib, läks läbi. No õnneks oli kõik info kohale jõudnud ja meile oli saadetud uus aadress.

Jaak oli neti teel ka takso tellinud. See on ka siin maal tore seiklus vahel J Aga sel korral toimis kõik kui kellavärk, taksofirma tädi ootas meid silt käes lennujaamas, täitsime paar paberi ja läksime taksosse. Taksojuht istus kõrvalistuja kohale ja voilaaa – rool ongi siin maal valel pool. Hmmm kui enne olin väga veendunud, et hakkan ka ise siin autoga sõitma, siis see pisiasi pani mu enesekindluse veidi kõikuma.

Aga esimene pooltundi taksosõitu tipptunni ajal andis veidi kindlust tagasi. Liiklus on siin rahulik ja viisakas. Signaal on küll oluline suhtlusvahend, aga inimesed on sõbralikud. Autopark on kraad korralikum kui Tallinnas. Linnas on ilusad uued autod, kui ka on mõni vana Golf 2, siis ka see on korralik. Lugesin kuskilt, et kõige populaarsem auto siin ongi VW Golf ja siis Polo. Palju on väikseid autosid, aga väga palju on ka ilusaid suuri linnamaastureid. Popid on suuremad ja väiksemad, suhtelised uued, kastiga autod ja kastides istub reeglina mitu mustanahalist, kes on teel tööle või töölt koju. See, kuidas nad kasti serval istudes tihedas liikluses alla ei kuku, tundub müstiline. Samuti tundub, et turvatool ei kaalu üles lapse head tuju J sest katuseluukidest ja akendest väljakõõluvad lapsed on normaalne ja siin nahavärv rolli ei mängi.

Tänavapilt on kirju. No nii valgeid, kui meie tulles olime, on siin vähe. Aga on palju valgeid, kellel kas ei hakka päike peale või nad ei tahagi et hakkaks. Kuna siin elab väga palju erinevaid kogukondi ja on väga palju turiste, siis on täitsa keeruline aru saada, kes on kohalik ja kes mitte. Cape Town paistab kui kõikide maailmarahvaste kohtumispaik. Üllatav on aga see, kui palju on siin ülekaalulisi, eriti mustade naiste seas. Tõesti Ameerika reisil me sellistesse kohtadesse, kus nii palju pakse oli, küll ei sattunud. Ja paksu all ma mõtlen ikka selliseid suuuuri no 100+ kilo inimesi.

Poes jogurti letis on kõik jogurtid vähese rasvaga, vähemalt mina pole normaalset leidnud. Samas pea igal sammul on suured ja väiksed pähklikotid. Neid pähkleid on siin tõesti kümnete ja kümnete erinevate maitsetega ja need saadavad sind läbi kogu poe. Üks kord peaksin tegema poe peatüki, kus teeks enne uuringu, palju siin asjad maksavad  ja siis selle eurodesse arvutama. Praegu oleme pigem lihtsalt poes käinud. Tean et lichi kilo on kuskil peaaegu 2€, tomat 1€,mango ka peaaegu 2€ ja värke apelsini mahl 1,5L 2€ kanti mõnusad veinid on 2-4€ (alla 2 on veidi tühja maitsega), üleeile ostsime ühe 8€ ka et proovida, kuidas kallis vein maitseb, aga veel pole jõudnud.

Raha arvutamine nõuab veel harjutamist. 1 euro on 17,6 randi (ZAR)

Väga maitse mereannivaagen kahele, peaaegu 13€
Ühe eraldi peatüki peaks pühandama ka väljas söömisele J Ega siin see paksuks minemine väga keeruline pole J Kõik maailma köögid on kohal (Eesti oma pole veel näinud ;) ja tõesti on väga häid kohti ja väga heas kohas õhtusöök koos veiniga pole meile veel rohkem kui 15 €/in maksma läinud. Aga selle loo jaoks tuleb veel infot hankida J

Linna need osad, kus meie olnud oleme on reeglina väga puhaste tänavatega. Randades koerajalutajad korjavad ka prügi üles, kui seda leiavad. Kerjavate inimeste suhtes ollakse ka lahked, vähemalt olen ma korduvalt näinud, et neile antakse raha. Tundub, et selliseid sotsiaalse vastutusega inimesi on siinkandis palju.



Viisatrall

Lõuna-Aafrika viisa ajamiseks Eestis lähim koht on Helsingi ja sinna peab isiklikult kohale minema. Ja ühest käigust ei piisa J

 Mida on vaja selleks, et aastast viisat saada?

1.       Tuleb võtta konto väljavõtte 3 kuu lõikes, see paber on eestikeelne, õnneks kontojäägi paberi saad pangas ka inglisekeelse osta.
2.       Tellida kriminaalregistrist enda kohta väljavõtte, ka seda saab ainult eestikeelsena ja see tuleb lasta vandetõlgil ära tõlkida (kaua me EL –s ja NATOs jne oleme ja meie e-riik ei suuda selliseid dokumende üheski muus keeles välja anda???? Uskumatu!)
3.       Pead tegema kopsupildid ja võtma arstilt tõendi, et olen terve ja ei põe hepatiite ja ebolat.Selle saab õnneks kohe inglisekeelse. Mina tahtsin veel igaks juhuks ka puugi teste teha, kuna olin Vormsilt suvel 5 puuki endale kogunud ja seal on kurjad putukad. Aga  mul polnud tervisekindlustust ja tahtsin testi oma raha eest teha. Perearst ütles, et niisama, ilma sümptomiteta, ainult tahtmise peale, nad ikka analüüse ei tee. Ma selgitasin, et ma ju ise maksan kinni selle, aga see ei aidanud. Ma siis mõtlesin käigupealt sümptomid välja, arst pani need tõsise näoga minu haiguslukku kirja ja suunas vereproovi tegema. Vedas J
4.       Tuleb tõendada, et elate koos, kui üks ei õpi ja tahab ka aastast viisat. Kõige keerulisemaks osutus tõendada, et me Jaaguga koos elame. Ühist vara pole, ühist laenu pole, kriminaalregistrist ei tule välja, et me teineteist peksaksime ja politsei meid lahutamas on käinud. No täitsa jama. Võtsime korteriühistu esimehelt allkirjaga dokumendi, aga no kui pitsatit ikka pole, siis see pole dokument. Kirjutasime end Tallinna korterisse ja saime Soomes Eesti saatkonnalt tõendi, et elame koos, kuid ka see osutus liiga nõrgaks tõendiks. Ametnik Soomes ütles, et minge koju mõelge, mis on teie issue ja abielluge ruttu. See aga pole päris meie plaan.
5.       Ja veel on vaja kooli vastuvõtmise tõendust

No igatahes Helsingis selgus, et meil on kõik puudu ja mis on, see on vale. Näiteks ei sobinud koolist kiri, kus oli õnnitleme, sest olete osutunud valituks. Sest ei olnud sõna Accepted ja üks tädi oli näinud, et sama kool annab välja pitsatiga tõendi ja nüüd on neil vaja täpselt sellist. No paar nädalat orgunni ja pitsatiga tõend jõudis ka e-mailile. Meile tuldi väga kõvasti vastu ja lubati see dokument isegi vaid mailiga saata. Teisel korral Soomes käies selgus, et neil paar nädalat juba mail ei tööta ja nad pole midagi saanud. Õnneks oli Jaak ettevalmistunud ja tõendi välja trükkinud. Aga oh häda, mail, kus on lause, et küsitud dokument on manuses, oli välja trükkimata jäänud.

No Jaak läks Helsingi peale printimiskohta otsima, prinditud paberiga tagasi jõudes oli tädi vahetunud. Uus tädi vaatab pabereid, millest ülemine on värskelt trükitud gmaili kiri ja pistab kriiskama – „What is this? This is google!!! I hate google!!!“ Jaagul õnneks närve jagub ja ta siis seletas, et eelmine tädi just palus selle välja trükkida. See aga ei vähendanud tädi hoogu veel tükil ajal.

Nojah igatahes tundus, et üks vale paber ehk selline paber, mida neil vaja ei ole, tühistab kõik need, mida tegelikult on vaja. Soomes peaks tegema koolituse: „Tõsta see paber, mida vaja pole, kõrvale ja mine õigete paberitega edasi!“


No igatahes õnnestus meil veel mõndasid niite tõmmata ja lõpuks ei teagi, mis siis täpselt mõjus, aga viisad me kätte saime. Mina ikkagi kolmeks kuuks turismiviisa ja Jaak aastaks õppeviisa.

kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Blogi esmatutvustus

Tere!

Selles blogis hakkame me Jaaguga jagama oma kogemusi Lõuna-Aafrikast. Kuigi meie kirjeldused võivad ühe ja sama asja kohta vahel väga erinevad olla, siis üks on kindel 2016. aasta plaanime me veeta Lõuna-Aafrikas :)
Kuidas selline otsus sündis? No Jaak tahtis magistrikraadi ära teha ja merendusõigust õppida. Kolm kategooriat oli koolivalikul - inglisekeelne õpe, inglisekeelne elukeskkond ja 1aastane õpe. Sõelale jäi kolm kooli: Inglismaal, Maltal ja Kaplinnas Lõuna-Aafrikas. Selgus, et Inglismaal oleks olnud vaja teha eelmagister ja see langes ära - ohkasin kergendatult :) Jaak andis paberid sisse, tegi keeleeksameid ja juulis selgus, et ta on kahte kooli sisse saanud.
Oiiii otsus oli raske, tegime SWOT analüüsi, kirjutasime plusse ja miinuseid ja ka see ei aidanud meid palju edasi. Mis asja keeruliseks tegi, oli see, et Maltal oleks olnud turvalisem, õppimine ja elamine stipendiumiga kaetud ja kodu paari tunni kaugusel, aga ikkagi lõpuks ütlesin ma välja, et ma ei usu, et me endale andestame, kui me Lõuna-Aafrikasse ei lähe. Asi oli otsustatud. Ka tööjärg ministeeriumis soosis meie otsust, sest Maltal oleks me juba oktoobrist pidanud olema ja siis oleks lahkumine väga keeruline olnud.
No ja siis hakkasime me viisat ajama...
Jätkub :)