Mida peab tegema selleks, et LAVis auto osta?

Iseenesest võiks ju olla lihtne: sul on raha, kellelgi on auto, te lepite kokku hinnas ja registreerite asja ARKis ära või no Eesti mõistes lähevad osapooled riik.ee-sse täidavad paar lahtrit, annavad digiallkirjad ja tehtud :)

No LAVis on veidi teistmoodi. Selleks, et autot osta, pead sa taotlema linnavalitsuse "ARKist" ID numbri, mis lubab sul autot osta. Selleks et seda

Teoreetiliselt vaade meie koduaknast :)

numbrit üldse taotlema hakata, peab sul olema pikaajaline kas töö- või õppeviisa ja püsiv elukoht ning seda kinnitav pitsatiga paber ja paar dokumendi pilti.

Ehk et üldse saada luba auto ostmiseks, tuleb kõigepealt endale elukoht otsida. Niisiis sellest plaanist, et me elame alguses hostelites, ostame auto, tutvume ümbrusega ja siis otsustame, kus meile elada meeldiks, väga palju alles ei jäänud :)

Otsisime siis kiiruga korteri, mis on mõnusas piirkonnas, kus kõik on lähedal. Loobusime rõdu ja basseini soovist ja saimegi kodu, kuhu meid peale 3 nädalat ootamist 1. märtsil lõpuks ka sisse kolida lubatakse :). Aga õnneks paberi templiga saime kohe kätte.

Siis kui kõik vajalikud paberid olemas, täidad "ARKis" paberkandjal avalduse, seisad järjekorras (seda viimast saab siin kõvasti harjutada) ja kui ametnik on kõik dokumendid üle vaadanud ja sa loodad, et nüüd antakse sulle siis vajalik tõend, siis ütleb ametnik, et teiega võetakse ühendust, aga pole teada millal. Jaagu täpsustuse peale, et mis ajast me räägime, kehitab ametnik õlgu – no nädal või kuu või..., aga me helistame kohe kui dokument valmis on. 

Vahepeal autoplatsidel käies kuuleme aga automüüjatelt lugusid, kus inimestel on läinud loa saamiseks ka kolm kuud. Igatahes kui on 15 päeva möödas, otsustab Jaak Linnavalitsusse kohale minna ja uurida, kuidas asjalood on. Ja oh imet! Paberid on valmis ja juba neli päeva tagasi, aga loomulikult pole keegi sellest ei telefoni ega maili teel meile teada andnud.

Siinne kliima soosib vihastamise asemel imestamist :) ja no igatahes on meie rõõm suur, sest me saame päriselt autosid vaatama hakata. Täna hommikul igatahes lõime käed, et ostame endale valge Land Roveri. Kuna asjaajamine veel käib ja lõplik tehing saab teoks kolme päeva pärast, siis ma veel ei julge kindlalt kinnitada, et meil auto on :)

Kokkuvõttes võib öelda, et kuu ajaga on meil olemas teoreetiliselt pangakonto, teoreetiliselt korter ja teoreetiliselt auto, aga reaaluses me elame hotellis ja sõidame taksoga ja oma siinsel pangakontol olevat raha saame kasutada vahelduva eduga :) Aga see panga lugu on üks teine lugu :)

Kellega siin maal peab arvestama? I osa

 Kui Jaak meie elutoas 6-7 cm suuruse ämbliku maha oli löönud, siis järgmine päev laenasin pererahvalt ämblikute ja madude käsiraamatud.

Tuleb välja et siin on 5 sellist üsna kurja ämblikut (piltidel) ja 8 kurja madu. Meie ohvriks langenud ämblik oli aga ohutu tüüp – vabandust.

Punaste tagumikega tegelased on kõige ohtlikumad. Need paralüseerivad ja selles tulenevalt, et lihased ei tööta, võib siis hingamine ja südame töö peatuda. Ülejäänud hammustavad suht valutult, aga hiljem võib tekkida veremürgituse oht ja nende puhul on vaja see koht lihtsalt välja lõigata. 

Kolm skorpinit on ka, kaks neist väga ohtlikud, kolmas ründab nii harva, et oht pole eriti kindel – pigem allergikutele ohtlik. Ühesõnaga skorpinitega on lihtsam - igal juhul on jama kui konflikt tekib. Ämblike on kahjuks liiga palju, et neid selgeks endale teha.

See väike kollakas roheline tegelane ei meeldi mulle üldse. Ta on laialt levinud tegelane elab kõikjal ja hammustada on tal kombeks valutult ja paljudel juhtudel une pealt. Jamaks läheb 8h pärast, kui tekib tohutu põletik ja paistetus ja see nõuab arstlikku sekkumist.

See liivakella kujulise punase laiguga leedi on väga mürgine  must lesk. Oma nime on need ämblikud saanud sellest, et emased peale viljakat seksi panevad oma partneri nahka. Ka inimestele on ohtlikud just emased isendid - isased on nii nõrgukesed, et ei suuda läbi inimese naha hammustada.

Madudega on aga veidi keerulisem lugu, neid on siin tiba rohkem. Laenatud raamatus roosade lipikutega on märgitud vaid see valik, keda siinkandis kohata võib. Peremees Toby käis madude püüdmise kursusel ja seega on raamat hästi läbitöötatud ja kohati täiendatud.

Enamus neist madudest kasvavad 1-2m pikkuseks. Kobrad ka 3meetristeks.

Kõige vastikumad tüübid on need esimesed kaks paksu. Kui teised maod püüavad ohtu aimates põgeneda, siis need jämedikud on iga kell enne valmis ründama kui põgenema ja on väga mürgised. Aga siin siis kaheksa mürgist tegelast, keda siinkandis kohata võib:

Samas on ka terve hulk ohutuid madusid, kes võivad küll hammustada, aga ei ole mürgised. Aga ma ei kujuta ette, kuidas neil kõigil ikka päris elus vahet teha. Siit siis ohutud tegelased:

Sissejuhatus kohalikku kööki

Käisime täna taaskord poes. Ostsime igasuguseid asju, mida ikka poest ostetakse: hunnik puuvilju, hunnik muud rohelist, saia, saia peale hommikuks antiloobisinki, jaanalinnu kotlette, limpsi, veini, natuke heledamaid vorstikesi ja et ei oleks mingit diskrimineerimist, siis ka natuke tumedamaid vorstikesi. Eelnevatest kogemustest oli tekkinud teadmine, et ka mingit kastet oleks vorsti peale vaja. Läksime siis kastmeriiuli juurde- kõikide chutney´de ehk vürtsikate puuviljakastmete nimed ja nimetused tundusid vähem või rohkem arusaadavad, peale ühe. Valikus oli ka chakalaka maitseline chutney. Loomulikult ei saa sellist võimalust jätta kasutamata. Tehtud-mõeldud, chakalaka maitseline puuviljakaste korvi ja edasi. Kodus panime seda siis vorsti peale ja oli täitsa hea, mõõdukalt vürtsikas. Tarkusetera selles loos on aga hoopis see, et chakalaka on üks traditsiooniline Lõuna-Aafrika toit- nagu ubadega ühepajatoidu, karri ja tomatisupi segu. Tundub, et seda müüakse ka konservina ehk tegemist peab olema klassikaga, ennast juba läbi aegade tõestanud näljakustutajaga. Järgmine kord poodi minnes otsime riiulilt juba mitte chakalaka maitselisi asju, vaid va chakalakat ennast. Esimeste märkide põhjal julgeme juba chakalakat ka teile soovitada. Nõudke chakalakat hästi varustatud poodidest!

Väike referaat LAVist :)

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (.ZA)

Rahvaarv: 54 milj. (2014)

Suunakood: +27

Ajavöönd: GMT +2 (Eestiga sama :))

Pindala: 1 219 090 km²

Pealinn: Pretoria, parlament asub Kaplinnas ja kõrgeim kohus Bloemfonteinis.

Rahaühik: rand (ZAR)

Liiklus: vasakpoolne

Riigikeeli on 11: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele

Naabrid: Namiibia, Botswana,Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa,Lesotho

President: Jacob Zuma (oi temast peab eraldi peatüki kirjutama :)

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe,Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga. Lesothoga on sõna otseses mõttes riik riigis ehk et teda ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium.

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

Lõuna-Aafrika Vabariiki on kutsutud ka Vikerkaare riigiks - see on suurte kontrastide maa. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka homoseksuaalidele jt LGBT-inimestele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

ASUKOHT JA KLIIMA

Lõuna-Aafrika Vabariik piirneb lõunast Atlandi ja idast India ookeaniga. Riiki on mugav külastada igal aastaajal, sest kliima on aastaringselt suhteliselt soe ja sõbralik. Minu arust Hispaania kliimaga väga sarnane. Ainult et Vahemeri oskab veidi soojemaks minna kui Atlandi ookean J 

Talvel (juunist septembrini) on jahedam ja kuivem. See on ideaalne aeg matkamiseks ning metsloomade jälgimiseks, kuna taimestik on siis hõredam, paljud joogikohad kuivanud ning janused loomad koguneved olemasolevate joogikohtade lähedusse.

Kaplinnas on talvel st juuni, juuli, august öösel 8 päeval 18 kraadi sooja.

Suvi (novembrist märtsini) toob kaasa vihmased, udused ja ka mõnikord palavad ilmad. Piki India ookeani rannikut on ilmastik lämbe ja troopiline ning kõrge õhuniiskusega. Oma kogemustest võin öelda, et Atlandi kallas on õhurohkem ja väga mõnus J

AJALUGU

Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel väga oluline strateegiline tähtsus.

Läänemaade silmis oli riik oluline maavarade ammutamise paik, eriti 19. sajandi teisel poolel.

Pikaajalise massilise immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut.

Kuigi rassiline eraldatus ja diskrimineerimine tekkis juba varem, eraldati pärast 1948. aasta üldvalimisi seaduse alusel inimesed erinevatesse klassidesse: must, valge, värviline ja asiaat. Seni koos elanud erineva nahavärviga inimesed eraldati üksteisest ning riigis hakkas toimima kaks infrastruktuuri, millest üks oli mõeldud valgetele ja teine mustadele. Värvilised ja asiaadid käisid mustade alla, aga ma kindel pole.

Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal.

Apartheid on inimsusvastase kuritegu.

RAHVASTIK

2010. aasta keskel oli hinnanguliselt Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 79,4%, valgeid 9,2%, värvilisi 8,8% ja India/Aasia päritolu inimesi 2,6%.

Alates 1995. aastast oli Lõuna-Aafrika Vabariigist lahkunud vähemalt 800 000 valget. Lõuna-Aafriklaste väljaränne üha kasvab mõnedel andmetel on see viimase kahe aastaga pea kümnekordistunud. Peamiseks põhjuseks tuuakse korrumpeerunud valitsust ja poliitilisi otsuseid, mis võtavad inimestelt lootuse, et asjad paremuse suunas lähevad. Ka kuritegevus üha kasvab ning inimesed tahavad laste kasvatamiseks turvalisemat ja perspektiivikamat keskkonda. Lapsi sünnib siin palju 2,55 last ühe naise kohta, Eestis on see näitaja mist 1,5 kanti.

Samas karm on see, et LAVis on maailma kõrgeim suremuse üldkordaja: 2013. aasta hinnangul sureb aastas 17,36 inimest 1000 elaniku kohta (Eestis 2013 sama number 11,57). 2015. aasta statistika kohaselt kannab HIV viirust iga kümnes Lõuna-Aafriklane.