„Mis Sul nende pingviinidega on?“

Sellise küsimuse esitas üks mu kohalik sõber, kui juba mitmendat korda kokku saades undasin, et ma tahan kindlasti pingviine vaatama minna. Ja ausalt öelda, ei osanudki ma talle seletada, miks see nii oluline mu jaoks on. Ja vaevalt ta olekski aru saanud, kui ma talle Lolo ja Pepe lugudest oleks rääkinud. 

Tema arvates on pingviinid sellised haisvad tegelased, kelle võlu paljud kohalikud ei hinda. Ka keraamikaringis kui ütlesin, et ma tahaks teha pingviini, vaatasid kohalikud mind, et no kuule miskit maitselagedamat ei osanud välja mõelda vä?! Mõni ütles selle läbi lillede ka välja, et tead need pingviini kujud on tavaliselt vaid väga odavate hotellide lobides või säästumarketi kassades.

No aga minu jaoks on see lapsepõlv. Ma mäletan, et mu ema rääkis mulle juba väga väiksena, et kui tema laps oli, siis ta unistas, et tal oleks päris pingviin. See tundus maailma ägedaim unistus. Kuigi ma olin pingviinipoeg Lolo seiklusi näinud sadu kordi, jäid ikka kõik mängud pooleli, kui see multikas tuli. Ja siiani ütlen ma mäkke ronides vahel „opla-opla-opla“ ja kui näed tobedaid inimesi tahaks hüüda „Looollllaaakaaad“.

Aafrika pingviin (Spheniscus demersus), teise nimega no ütleme puupea :) (inglise keeles jackass penguin) või ka mustjalg :) (black-footed penguin), kasvab umbes 60-70 cm pikkuseks ja kaalub 2,2-3,5 kg. Nende muna on 5 korda suurem kui kanamuna ja tavaliselt munetakse 2 muna.

Aafrika pingviinid on monogaamsed, ühe partneriga veedetakse kogu elu. Erinevalt suurtest pingviinidest teisel pool ookeani, nemad valivad igal aastal uue partneri kellega mune muneda ja lapsi kasvatada. Aafrika pingviinide juures on vahva, et kui endale sobiv partner leitakse, siis mõlemapoolse huvi kinnituseks matkitakse teineteist peegelpildis ja siis taarutakse koos sobivat pesakohta ülevaatama. 

Puupead :) on väga võrd-õiguslikud – haudeperioodil on ema- ja isaslind võrdselt 40 päeva jooksul pesal ja ka hiljem poja esimesel 30-l päeval ollakse kordamööda lapsehoidjaks.

Pingviinipoeg saab korralikud suled 60-130 päeva jooksul, arengu kiirus sõltub toidukvaliteedist. Ja sulgimise ajal ei suuda nad ujuda. Vette võetaks pojad alles 12-22 kuu möödudes.

Aafrika pingviinid elavad 10-27aastaseks, kui nad enne haide või merilõvide või pantrite toiduks ei satu. Ise söövad nad päevas 540g ja poegi kasvatades isegi 1 kg, mis on pea kolmandik nende kehamassist. Toitu hankides ujutakse keskmiselt 20km. 

Ka täiskasvanud sulgivad ja see kestab nii 20 päeva. Selle aja jooksul ei saa ka nemad vette minna, sest suled pole veekindlad ja nad ei suuda ujuda. See tähendab siis paastu, sel ajal näevad nad üsna pahurad välja. Leia pilt :).

19. sajandi algusest tänapäevani on 95% Aafrika pingviinidest hävinud. Viimase 5% nimel tehakse küll suuri jõupingutusi rajades kaitsealasid ja ehitades pesakaste, kuid oht väljasuremiseks on jätkuvalt. Peamiseks põhjuseks ikka inimtegevus maal ja merel.

No igatahes kui väike haisuke kõrvale jätta on tegemist väga sümpaatsete ja armsate lindudega - eriti vist Lolo-Pepe generatsiooni jaoksJ ja nii tahaks et nad end koguks ja et nad ikka oma olekuga maailma rikastaks.

Eks sa ole ise rõõmus, kui 20 päeva süüa ei saa, sest rüü ei luba vette minna,
pealegi on väljanägemine ka nagu ta on.

Kui teineteisele meelditakse, siis kopeeritakse üksteise liigutusi