Väike referaat LAVist :)

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (.ZA)

Rahvaarv: 54 milj. (2014)

Suunakood: +27

Ajavöönd: GMT +2 (Eestiga sama :))

Pindala: 1 219 090 km²

Pealinn: Pretoria, parlament asub Kaplinnas ja kõrgeim kohus Bloemfonteinis.

Rahaühik: rand (ZAR)

Liiklus: vasakpoolne

Riigikeeli on 11: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele

Naabrid: Namiibia, Botswana,Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa,Lesotho

President: Jacob Zuma (oi temast peab eraldi peatüki kirjutama :)

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe,Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga. Lesothoga on sõna otseses mõttes riik riigis ehk et teda ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium.

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

Lõuna-Aafrika Vabariiki on kutsutud ka Vikerkaare riigiks - see on suurte kontrastide maa. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka homoseksuaalidele jt LGBT-inimestele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

ASUKOHT JA KLIIMA

Lõuna-Aafrika Vabariik piirneb lõunast Atlandi ja idast India ookeaniga. Riiki on mugav külastada igal aastaajal, sest kliima on aastaringselt suhteliselt soe ja sõbralik. Minu arust Hispaania kliimaga väga sarnane. Ainult et Vahemeri oskab veidi soojemaks minna kui Atlandi ookean J 

Talvel (juunist septembrini) on jahedam ja kuivem. See on ideaalne aeg matkamiseks ning metsloomade jälgimiseks, kuna taimestik on siis hõredam, paljud joogikohad kuivanud ning janused loomad koguneved olemasolevate joogikohtade lähedusse.

Kaplinnas on talvel st juuni, juuli, august öösel 8 päeval 18 kraadi sooja.

Suvi (novembrist märtsini) toob kaasa vihmased, udused ja ka mõnikord palavad ilmad. Piki India ookeani rannikut on ilmastik lämbe ja troopiline ning kõrge õhuniiskusega. Oma kogemustest võin öelda, et Atlandi kallas on õhurohkem ja väga mõnus J

AJALUGU

Lõuna-Aafrika Vabariigil on võrreldes teiste Aafrika maadega oluliselt erinev ajalugu. Esiteks on immigratsioon Euroopast sinna olnud kõige massilisem. Teiseks on ümber Lõuna-Aafrika Vabariigi kulgeval mereteel väga oluline strateegiline tähtsus.

Läänemaade silmis oli riik oluline maavarade ammutamise paik, eriti 19. sajandi teisel poolel.

Pikaajalise massilise immigratsiooni tagajärjel on LAV väga kirju etnilise koosseisuga. Peaaegu 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Suurt osa riigi ajaloos ja poliitikas on mänginud valgete ja mustade vahelised vaidlused, mille tulemusena tekkis apartheidiks nimetatav rassieraldus, millele pandi alus 1948. aastal, kui võimule tuli Rahvusliku Partei valitsus. Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut.

Kuigi rassiline eraldatus ja diskrimineerimine tekkis juba varem, eraldati pärast 1948. aasta üldvalimisi seaduse alusel inimesed erinevatesse klassidesse: must, valge, värviline ja asiaat. Seni koos elanud erineva nahavärviga inimesed eraldati üksteisest ning riigis hakkas toimima kaks infrastruktuuri, millest üks oli mõeldud valgetele ja teine mustadele. Värvilised ja asiaadid käisid mustade alla, aga ma kindel pole.

Apartheidiseadused lükati ümber või tühistati 1990. aastal pärast kauakestnud ja mõnikord vägivaldselt lõppenud võrdõiguslikust nõudvaid massiüritusi, mida korraldasid erinevad Rahvuskongressid. Enamikule mustanahalistele LAV-i elanikele anti valimisõigus alles 1994. aastal.

Apartheid on inimsusvastase kuritegu.

RAHVASTIK

2010. aasta keskel oli hinnanguliselt Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikest mustanahalisi aafriklasi 79,4%, valgeid 9,2%, värvilisi 8,8% ja India/Aasia päritolu inimesi 2,6%.

Alates 1995. aastast oli Lõuna-Aafrika Vabariigist lahkunud vähemalt 800 000 valget. Lõuna-Aafriklaste väljaränne üha kasvab mõnedel andmetel on see viimase kahe aastaga pea kümnekordistunud. Peamiseks põhjuseks tuuakse korrumpeerunud valitsust ja poliitilisi otsuseid, mis võtavad inimestelt lootuse, et asjad paremuse suunas lähevad. Ka kuritegevus üha kasvab ning inimesed tahavad laste kasvatamiseks turvalisemat ja perspektiivikamat keskkonda. Lapsi sünnib siin palju 2,55 last ühe naise kohta, Eestis on see näitaja mist 1,5 kanti.

Samas karm on see, et LAVis on maailma kõrgeim suremuse üldkordaja: 2013. aasta hinnangul sureb aastas 17,36 inimest 1000 elaniku kohta (Eestis 2013 sama number 11,57). 2015. aasta statistika kohaselt kannab HIV viirust iga kümnes Lõuna-Aafriklane.