Kui Jaak meie elutoas 6-7 cm suuruse ämbliku maha oli löönud, siis järgmine päev laenasin pererahvalt ämblikute ja madude käsiraamatud.
Tuleb välja et siin on 5 sellist üsna kurja ämblikut (piltidel) ja 8 kurja madu. Meie ohvriks langenud ämblik oli aga ohutu tüüp – vabandust.
Punaste tagumikega tegelased on kõige ohtlikumad. Need paralüseerivad ja selles tulenevalt, et lihased ei tööta, võib siis hingamine ja südame töö peatuda. Ülejäänud hammustavad suht valutult, aga hiljem võib tekkida veremürgituse oht ja nende puhul on vaja see koht lihtsalt välja lõigata. 
Kolm skorpinit on ka, kaks neist väga ohtlikud, kolmas ründab nii
harva, et oht pole eriti kindel – pigem allergikutele ohtlik. Ühesõnaga skorpinitega on lihtsam - igal juhul on jama kui konflikt tekib. Ämblike on kahjuks liiga palju, et neid selgeks endale teha.
See väike kollakas roheline tegelane ei meeldi mulle üldse. Ta on laialt levinud tegelane elab kõikjal ja hammustada on tal kombeks valutult ja paljudel juhtudel une pealt. Jamaks läheb 8h pärast, kui tekib tohutu põletik ja paistetus ja see nõuab arstlikku sekkumist.
See liivakella kujulise punase laiguga leedi on väga mürgine must lesk. Oma nime on need ämblikud saanud sellest, et emased peale viljakat seksi panevad oma partneri nahka. Ka inimestele on ohtlikud just emased isendid - isased on nii nõrgukesed, et ei suuda läbi inimese naha hammustada.
Madudega on aga veidi keerulisem lugu,
neid on siin tiba rohkem. Laenatud raamatus roosade lipikutega on märgitud vaid
see valik, keda siinkandis kohata võib. Peremees Toby käis madude püüdmise kursusel ja seega on raamat hästi läbitöötatud ja kohati täiendatud.
Enamus neist madudest kasvavad 1-2m
pikkuseks. Kobrad ka 3meetristeks.
Kõige vastikumad tüübid on need esimesed kaks
paksu. Kui teised maod püüavad ohtu aimates põgeneda, siis need jämedikud on iga
kell enne valmis ründama kui põgenema ja on väga mürgised. Aga siin siis kaheksa mürgist tegelast, keda siinkandis kohata võib:
Samas on ka terve hulk ohutuid madusid, kes võivad küll hammustada, aga ei ole mürgised. Aga ma ei kujuta ette, kuidas neil kõigil ikka päris elus vahet teha. Siit siis ohutud tegelased:
Tule koju ma ütlen
VastaKustutaMuljetavaldav vingerdiste gamma. Uuri kindluse mõttes parasiitide kohta ka (mõned need lõunamaa omad võivad olla väga vastikud) ja muidugi taimed. Kujutan juba ette, et lihatoidulised, kõrverakkudega ja sigamürgised. Koduvõpsikusse seenele minek võib olla eluohtlik. Hmh...millegipärast ma arvan, et seal ei käida eriti üldse metsas.:)
VastaKustutaKas hammustatud koha väljalõikamine on ikka hea idee? Ma pole kindlasti ei arst ega mürgiste elukate spetsialist kuid kusagilt on jäänud meelde, et kui juba on hammustatud ja mürk verre jõudnud siis voolab see kiirelt üle kere laiali ja hammustuskoha väljalõikamine, kuuma rauaga kõrvetamine ja või pealepissimine (ja mis need muud rahvatarkused ka pole) on täiesti kasutud või suisa kahjulikud.
VastaKustuta